Mida enne esimest kohtumist teada?

Kõik algab vestlusest lapsevanemaga, ilma lapseta. See kestab umbes 30 minutit. Räägime sellest, mis lapse juures muret teeb, sõnastame lapsest lähtuvad eesmärgid ja lepime kokku edasise.

Laps tuleb alles järgmisel korral, kui on selge, et mänguteraapiline tugi talle sobib.

Alguses võib vanem koos lapsega teraapiaruumi tulla. Mõni laps vajab uue keskkonnaga harjumiseks rohkem aega ning tuttava inimese lähedus aitab tal end turvalisemalt tunda.

Lapse usaldus tekib samm-sammult. Küsimuste tulv kohe pärast kohtumist, näiteks „Mida sa tegid?“ või „Millest te rääkisite?“, võib panna lapse tundma, et ta peab midagi ette kandma.

Rahulikum on öelda: „Mul on hea meel, et sa said seal olla. Sa võid mulle rääkida, kui soovid.“ Nii jääb otsustamine lapsele endale.

Teraapiaseansid toimuvad igal nädalal samal, kokkulepitud ajal. Järjepidevus ja tuttav rütm toetavad lapse turvatunnet.

Seansi pikkus on vastavalt lapse vanusele ja valmisolekule 30–45 minutit.

Vestlused lapsevanemaga toimuvad üldjuhul pärast iga kuuendat teraapiaseanssi. Selles vestluses osalevad vanem ja terapeut ilma lapseta.

Räägime protsessist üldiselt ja sellest, kuidas last kodus toetada, austades samal ajal lapse privaatsust.

Kohtumistel toimuv jääb lapse ja terapeudi vahele. Vanem saab protsessist üldist tagasisidet, kuid lapse isiklikku ruumi ja privaatsust austatakse.

Teavet jagatakse laiemalt üksnes juhul, kui see on hädavajalik lapse elu või tervise kaitsmiseks. Just see hoiab lapse ja terapeudi vahelise suhte usaldusliku.

Kohtumistel kasutame savi, liiva, värve ja muid materjale, mis võivad määrida. Kõige mugavam on riietus, mille pärast muretsema ei pea.

Nii saab laps rahulikult katsetada ja loomisele keskenduda, selle asemel et hoida riideid puhtana.

Kohtumiste hulk sõltub lapsest ja teemast, millega tegeleme. Mõnikord piisab lühemast perioodist, mõnikord võtab protsess kauem aega.

Ligikaudse pildi anname esmasel vestlusel ning vaatame kokkulepped koos üle iga kuuenda kohtumise järel.