Mäng on lapse loomulik viis maailma mõtestada
Mänguteraapia on laste toetamise viis, kus mäng on lapse loomulik vahend enda väljendamiseks. Kui täiskasvanu kirjeldab oma mõtteid ja tundeid enamasti sõnadega, siis laps võib väljendada oma sisemaailma mänguasjade, lugude, joonistamise, liiva, savi, rollimängu ja sümbolite kaudu.
Laps ei pea „õigesti“ rääkima
Mänguteraapilisel kohtumisel ei pea laps oskama oma tundeid täpselt nimetada ega „õigesti“ rääkida. Ta saab väljendada ennast talle loomulikul ja turvalisel viisil.
Mõni laps räägib palju, teine vaikib ja ehitab. Kolmas jutustab loo mänguasjade kaudu, ilma et see oleks otseselt tema enda lugu.
Mäng, loovus ja rahulik kohalolu aitavad lapsel samm-sammult paremini mõista, mis toimub tema sees.
Mäng on lapse keel
Tunnete väljendamine
Mäng aitab lapsel väljendada tundeid, soove ja kogemusi, mida on raske sõnadesse panna.
Turvaline harjutamine
Mängus saab laps läbi proovida rolle, olukordi ja lahendusi, mis päriselus tunduvad keerulised või hirmutavad.
Hukkamõistuta uurimine
Turvalises keskkonnas võib laps uurida viha, hirmu, kurbust, üksindust, segadust või ärevust ilma hukkamõistu kartmata.
Toetav täiskasvanu
Täiskasvanu roll on olla lapse kõrval, märgata korduvaid teemasid, peegeldada tundeid ja toetada lapse enesemõistmist.
Lähemalt mänguteraapiast
Millal tuge otsida
Mänguline ja toetav kohtumine võib olla abiks, kui lapse tunded või elus toimuvad muutused on tema jaoks rasked kanda või sõnadesse panna:
- sagedased tugevad endast väljaminekud
- ärevus, hirmud või ebakindlus
- ärrituvus, kinnisus või ülekoormatus
- viha või kurbus väljendub käitumises
- lasteaia või kooliga kohanemine
- kolimine, lahutus, kaotus või muu suur muutus
- raskused sõprussuhetes
- kiusamisega seotud kogemused
- madal enesehinnang või vähene enesekindlus
- vanem tunneb, et lapse käitumist on raske mõista
- laps on raskelt haigestunud ja vajab pikaajalist ravi
- laps on kogenud füüsilist või emotsionaalset vägivalda
Iga laps ja pere on erinev. Kui midagi siit tundub tuttav, tasub sellest rääkida.
Mänguteraapia eesmärk
Mänguteraapia ei ole lapse parandamine. Laps ei ole katki. Sageli vajab ta lihtsalt oma ruumi ja aega, kus saab sisemaailma väljendada viisil, mis on talle loomulik.
Eesmärk ei ole käitumist kiiresti ümber teha, vaid toetada lapse enesemõistmist ja toimetulekut.
Kohtumise kulg
Kohtumine toimub mänguruumis, kus on vahendeid mängimiseks, loomiseks, rahunemiseks ja lugude jutustamiseks. Laps valib ise, millega ta tegeleda soovib. Seansi pikkus on vastavalt lapse vanusele ja valmisolekule 30–45 minutit.
Minu roll on olla lapse kõrval, märgata korduvaid teemasid, peegeldada tundeid ja hoida ruum turvalisena. Ma ei suuna last kindla tegevuse juurde ega hinda tulemust.
Kellele mänguteraapia sobib
Mänguteraapia on suunatud 3–16-aastastele lastele.
Lapse valmisolek
Esimene kohtumine on rahulik tutvumine ja vajadusel võib vanem alguses kaasas olla.
Laps saab ruumiga harjuda, valida tegevusi ning liikuda edasi omas tempos.
Konfidentsiaalsuse hoidmine
Kohtumistel toimuv on konfidentsiaalne. Vanem saab protsessist üldist tagasisidet ja mõtteid, kuidas last kodus toetada, kuid lapse isiklikku ruumi ja privaatsust austatakse.
Teavet jagatakse üksnes juhul, kui see on vajalik lapse elu või tervise kaitsmiseks. See kokkulepe on lapse ja terapeudi usaldusliku suhte alus.
Kas Mängupeegel võiks olla teie lapsele sobiv koht?
Kirjutage lühidalt, mis küsimus või mure teil on. Saame esmalt arutada, milline kohtumine võiks olla sobiv järgmine samm.